(4. nädal) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium - Eesti infoühiskonna arengukava 2020. Kõige enam ja kõige vähem realiseerunud visioonipunktid.

     Kõige enam realiseerunud visioonipunkt - Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad.

    Eestis on väga arenenud infotehnoloogilised lahendused, mis on mugavad ja lihtsasti kättesaadavad. Tänapäeval saab näiteks tuua näiteks kriisi ajal vaksineerimiseks registreerimise, mida saab igaüks internetis mõne klikiga teha. Teenused nagu toidukullerid, elektritõukerattaste- ja autorent on kõik võimalik läbi ühe rakenduse, nimega Bolt. Andmed on inimestel alati turvaliselt ,,kaasas“ tänu Smart-ID ja Mobiil-ID, mille abil saab panka sisse ja samuti isikuttõendavatele dokumentidele ligi, kasutades igale inimesele väljastatud isikliku pin-koode. Visioonipunk on täielikult realiseerunud.

    Kõige vähem realiseerunud visioonipunkt - Tervishoid ja sotsiaalteenused (eriti hoolekanne) on viidud IKT abil uuele kvaliteeditasemele. Need on personaalsed ja ennetavad, tuginevad tõhusalt toimivale tagatoale ja kaugteenuste osutamisele.

    Tervishoid ja sotsiaalteenused on kvaliteedi poolest kahjuks kehvas olukorras. Aegade registreerimine ja ooteajad on üks korralik peavalu Eestis. Inimesed maksavad palgast sotsiaalmakse ja kui on vaja sotsiaalteenust nagu näiteks arsti juurde aega registreerida, siis liiga tihti öeldakse, et kõik ajad on kinni ja oodake, kuni arst uut graafikut tegema hakkab või makske suured summad et saada ülevaatusele lähiajal aeg, rääkimata sellest, et kui ülevaatusel selgub, et midagi peab ettevõtma, siis tuleb terve protsess uuesti läbida. Digitõendid on küll aja jooksul arenenud ja rohkem kättesaadavad, aga võrreldes teiste visioonipunktidega, on käesolev kõige vähem täide viidud.

Allikas:

Eesti infoühiskonna arengukava 2020   (https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf)


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

(10. nädal) Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO

      Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO annab lugejale põhjaliku ülevaate Hackeri põhiomadustest ja loomusest. Tänapäeval ajatakse tihtipeale segamini Hackeri ja Crackeri tööd. Taymond toob kindla piiri nende kahe vahele, defineerides Hackeri ehitaja ja Crackeri ehitiste lõhkujana. Üks töötab teise vastu. See tähendab, et filmides kuritegijad, keda peetakse Hackeriteks on tihti peale hoopis Crackerid. Raymond annab ülevaate, mida peaks Hackeriks pürgiv inimene uskuma ja milliseid oskusi võiks ta arendada. Hacker tegeleb probleemide lahendamisega ning selleks on tarvis programmeerimisoskusi, mille kohta annab Raymond põhjaliku ülevaate mõndadest keeltest mis võiks kasutulla ja kuidas oskus omandada. Vajalikuks peab ta ka inglise keelt, kuna Hackerite kultuuri ja interneti keeleks on üldjuhul inglise keel.      Hackerite kultuuris lahendataks huvitavaid probleeme huvitavate lahendustega ning jagatakse oma tööd teiste Hackeritega, kes omakorda saavad seda ka hinnata. Tegu on väga kokkuhoidva
Read more

(13. nädal) Uudne tugilahendus - Tehnoloogiline kinnas

 Tänapäeval võimaldab tehnoloogia erinevaid tugilahendusi, mis muudavad raskete terviseoludega inimeste elud lihtsamaks ja paremaks. Üks uudsemaid ja minu meelest põnevamaid leiutisi on tehnoloogiline kinnas, mis aitab näiteks viipekeelt oskavatel inimestel, kes on kurdid, suhelda inimestega, kes viipekeelt ei oska.  UCLA bioinsenerid on välja töötanud kindalaadse seadme, mis suudab Ameerika viipekeele nutitelefoni rakenduse kaudu reaalajas ingliskeelseks kõneks tõlkida. Nende uurimus on avaldatud ajakirjas Nature Electronics. "Loodame, et see avab viipekeelt kasutavatele inimestele lihtsa võimaluse viipekeelt oskamatute otse suhtlemiseks, ilma et keegi teine ​​neile tõlkima peaks," ütles UCLA Samueli tehnikakooli bioinseneri abiprofessor Jun Chen.. "Lisaks loodame, et see aitab rohkematel inimestel ise viipekeelt õppida."  Süsteem sisaldab paari kindapaari õhukeste venitatavate anduritega. Need elektrit juhtivatest lõngadest valmistatud andurid tuvastavad käte liig
Read more

(12. nädal) Kasutatavus veebis, üks positiivne ja üks negatiivne näide

      Kasutatavuse all mõeldakse kasutuslihtsust- ja meeldivust, mida laialt kasutusse toonud taanlane Jakob Nielsen kirjeldab viie omadussõnaga: õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, veakindlus ja rahulolu. IT maailmas on kasutatavus ülimalt oluline, kuna tegemist on klientidega tegeleva sektoriga, kus inimesed saavad eelarvamuse firmast vaadatest nende veebilehekülge. Käesolevas arvamusartiklis toon välja kaks näidet, kus ühes on tegemist positiivse kasutatavusega ning teises negatiivsega.
Read more